MATS TRAADI LUULE
ERRi arhiivist saab kuulata Ago Roo esituses Mats Traadi luuletust "Luule", kus kirjanik jagab mõtteid sellest, mis on luule (14.03.1982).
Mats Traadi esimene luuleraamat "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis. Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autobiograafiaks ja on arvatud, et see on eestlase nägu - tõsine ning murelik. Luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine; äraminemine - maaema rüppe, sügisöhe, metsa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust.
Traadi luules mängib erilist rolli "Harala elulood", mis on kirjutatud 40 aasta jooksul. Esmakordselt ilmus teos raamatuna 1976. aastal. "Harala eluloode" puhul on tegemist epitaafidega. Need kujutavad portreid inimestest, kes enamikus on maetud Harala kalmistule. Inimeste elulood annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. Rein Veidemann on pidanud "Harala elulugusid" "eestlaste saatuste entsüklopeediaks" (Eesti Päevaleht, 15.06.2001).
2002. aastal ilmus järgmine osa Harala kalmistule maetud inimeste lugudest raamatu "Uued Harala elulood" kujul. Vikerraadio saates "Luuleruum" esitab Ain Lutsepp luulekava "Uued Harala elulood", mis annab lühikese ülevaate Traadi teosest. Luulekava saab kuulata siit: "Luuleruum. M. Traat 'Uued Harala elulood'" (16.11.2016). 2011. aastal ilmunud "Vastsed Harala elulood" sisaldab 182 varem ilmumata luuletust. Uute elukajastuste eesmärgiks võib "pidada ennekõike olemasoleva omailma alalhoidmist" (Brita Melts, Sirp, 17.11.2011). Mõningaid hauakirju saab kuulata jällegi saates "Luuleruum. Mats Traat 'Vastsed Harala elulood'" (2011).
Mats Traadi esimene luuleraamat "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis. Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autobiograafiaks ja on arvatud, et see on eestlase nägu - tõsine ning murelik. Luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine; äraminemine - maaema rüppe, sügisöhe, metsa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust.
Traadi luules mängib erilist rolli "Harala elulood", mis on kirjutatud 40 aasta jooksul. Esmakordselt ilmus teos raamatuna 1976. aastal. "Harala eluloode" puhul on tegemist epitaafidega. Need kujutavad portreid inimestest, kes enamikus on maetud Harala kalmistule. Inimeste elulood annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. Rein Veidemann on pidanud "Harala elulugusid" "eestlaste saatuste entsüklopeediaks" (Eesti Päevaleht, 15.06.2001).
2002. aastal ilmus järgmine osa Harala kalmistule maetud inimeste lugudest raamatu "Uued Harala elulood" kujul. Vikerraadio saates "Luuleruum" esitab Ain Lutsepp luulekava "Uued Harala elulood", mis annab lühikese ülevaate Traadi teosest. Luulekava saab kuulata siit: "Luuleruum. M. Traat 'Uued Harala elulood'" (16.11.2016). 2011. aastal ilmunud "Vastsed Harala elulood" sisaldab 182 varem ilmumata luuletust. Uute elukajastuste eesmärgiks võib "pidada ennekõike olemasoleva omailma alalhoidmist" (Brita Melts, Sirp, 17.11.2011). Mõningaid hauakirju saab kuulata jällegi saates "Luuleruum. Mats Traat 'Vastsed Harala elulood'" (2011).
LUULEKOGUD
- "Küngasmaa" (1964)
- "Kaalukoda" (1966)
- "Lagendiku aeg" (1977)
Usk
Kui sa ei tunne oma elulugu
elulugu ajalugu asjade käiku mõeldakse see välja kleebitakse sulle külge su kudedesse olemusse |
kui tätoveering
Sa ei saa sellest lahti sa ei suuda end puhtaks pesta ühegi vee ega happega ühegi elamusega |
iganes
Lõpuks jääd uskuma seda mida polnud mida pole mida ei tule |
- "Laternad udus" (1968)
- "Ilmakaared" (1970)
- "Septembrifuuga" (1980)
M. Traadi luuletus "Uusaastakaart" (loeb Ago Roo)
- "Ajalaulud" (1990)
Interpretatsioon
Koergi pole vaba, loomagi juhib vaist,
ajalooline vastuseis. Minevik on tuleviku pärusmaa, elu pole ükskõikne reis. |
Oga ogaga haakub, kida kidaga.
Äkki juhtub see, mis ongi märk, paigast nihutatud vorm? Kiilub siis aistinguisse vägivald, puhkeb ootamatu torm. |
Mis sest, et nii punaselt valuvad haavad,
tahan sind ära neelata. Aeg küll mõned tasutseb haavad- neelamist ei suuda keelata. Oga ogaga, kida kidaga. Ega rohkemat midagi. |
Veel on ilmunud
|
Mats Traadi luule autori enda esituses
|