VIIVI LUIGE LUULE
Viivi Luik on öelnud luuletamise kohta, et ühe luuletaja eesmärk peaks olema "mitte nime tegemine, vaid nimest lahti saamine, vastupidine sellele, mis praegu avalikult arvatakse" (17.03.2018, ERR).
Luige esimene luuletus ilmus Viljandi lehes „Tee kommunismile“ aastal 1962 ja ajakirjas Looming debüteeris ta luulega aastal 1964. Viivi Luigelt on ilmunud arvukalt luule- ja valikkogusid.
Luulekogud
1. "Pilvede püha" (1965)
Viivi Luige esiraamat "Pilvede püha: luuletusi aastatest 1961-1963" ilmus luulekassetis "Noored autorid 1964". Iseloomulik: loodus läbi aastaaegade, maastikud muutuvad ruumiliseks, värske suhe loodusega; loodus on vahend tunnete, mõtete ja meeleolude väljendamiseks.
2. "Taevaste tuul" (1966)
Iseloomulik: idüllilised loodusluuletused, inimsuhete keerukus, sümbolite rohkus.
Luige esimene luuletus ilmus Viljandi lehes „Tee kommunismile“ aastal 1962 ja ajakirjas Looming debüteeris ta luulega aastal 1964. Viivi Luigelt on ilmunud arvukalt luule- ja valikkogusid.
Luulekogud
1. "Pilvede püha" (1965)
Viivi Luige esiraamat "Pilvede püha: luuletusi aastatest 1961-1963" ilmus luulekassetis "Noored autorid 1964". Iseloomulik: loodus läbi aastaaegade, maastikud muutuvad ruumiliseks, värske suhe loodusega; loodus on vahend tunnete, mõtete ja meeleolude väljendamiseks.
2. "Taevaste tuul" (1966)
Iseloomulik: idüllilised loodusluuletused, inimsuhete keerukus, sümbolite rohkus.
Kõnnin hilist ja heledat teed ...
Valge vaikuse viisitu laul,
tähevalguses sätendav maa. Valge vaikuse viisitu laul, sinust hellamat olla ei saa. |
Kõnnin hilist ja heledat teed,
tasa oksadelt sahiseb lund. Kannab kuulampi kaugel mu ees, hilisõhtune, hämarduv tund. |
_3. "Lauludemüüja" (1968)
Iseloomulik: linna kui tehiskeskkonna motiivid, värvid muutuvad heledatest-kuldsetest pool- ja tuhmimate toonideni, elu on otsingud ja muutumine; rännak, mille algusesse pole võimalik tagasi tulla.
4. "Hääl" (1968)
Iseloomulik: inimese ekslemine loodus-ja tehiskeskkona vastandlikes mõjuväljades.
Iseloomulik: linna kui tehiskeskkonna motiivid, värvid muutuvad heledatest-kuldsetest pool- ja tuhmimate toonideni, elu on otsingud ja muutumine; rännak, mille algusesse pole võimalik tagasi tulla.
4. "Hääl" (1968)
Iseloomulik: inimese ekslemine loodus-ja tehiskeskkona vastandlikes mõjuväljades.
5. "Ole, kus oled" (1971)
Iseloomulik: vanad luuletused põimitud uutega; märksõnadeks - teras, klaas, maja, tuba, rong, kohvik; samas jaatatakse vastutust elu ees; kriitika heidab ette enesekordamist.
6. "Pildi sisse minek" (1973)
Iseloomulik: enesemääramine mineviku, oleviku ja tuleviku raames; tähtsustatakse olnut ja olevat; indiviidi, keskkonna ja aja vastastikused suhted; loodusmaastikud on segunenud asjademaailmaga sulamiks, vabavärss taandub mõõdulise süsteemi ees.
7. "Põliskevad" (1975)
Iseloomulik: värsid Poola-reisist, luule kodust ja kodumaast, maa ja linna vastandus on mahenenud, elujaatus.
ERRi arhiivist saab kuulata luuletusi "Igavik" ja "Kodumaa" (esitab Kersti Kreismann, 30.05.1982).
8. "Maapäälsed asjad" (1978)
Iseloomulik: maailm ja see, mis inimesi seob, on inimesest suurem; tähtis on luule loomine ja kodumaa.
9. "Rängast rõõmust" (1982)
Iseloomulik: luuletaja missiooni äratundmine, identiteedi leidmine oma rahva saatusega, leidmisrõõm, erinevate ajatasandite põimumine ja lõikumine, oleviku ja tuleviku sõlmprobleemid.
Valik
_Olgu elu või lõpmata pikk,
ühte hetke on valikuks vaja. See hetk on tulles nii harilik, et hirmugi pääle ei aja. |
***
Kui puud jäävad raagu,
tuleb nähtavale aasta. Kõik maastikud on vahast. Ja ikka raskem on mul välja mõelda mesilasi. |
|
|