TEGELIKKUS
Mõlemas raamatus on põimunud reaalsus unenägude, ajaloo ning mälestustega. Teoses "Karukell, kurvameelsuse rohi" saame ülevaate 70. aastate elust sovhoosis ja romaan "Varjuteater" avab Rooma linna oma kireva elanikkonnaga.
M. Traat "Karukell, kurvameelsuse rohi"
Elu sovhoosis
Johannes on sovhoosi peaagronoom, kuid ometi olude sunnil peab ta ka kohtunikuametit pidama. "Täna teen kohtupäeva, olen seltsimeheliku kohtu esimees." *** ""Mis tunne on niiviisi kohut mõista?" küsis Ra vastu. "Parema meelega läheks ma muidugi metsa, istuks kännule, soojendaks päikese käes kõrva ja kuulaks puude kohisemist, või kõnniks niisama."" Rahvas oli harjunud käituma vastavalt nõutavale korrale ja lihtsam oligi kuuletuda. "Ra vaatas inimesi. Midagi enneolematut neis polnud. Tavalised inimesed tavalises olukorras. Kohus oli ajaviide, etendus elus, kus kõik oli liiga harilik." Inimesed püüdsid ära elada nii hästi kui võimalik ning olid valmis õigluse oma kätte võtma. "Ma ise teen õiglust! Ise, jah! Küll ma veel näitan!" *** ""Viigi laudast helistati Helge Tõnissaar oli Maire Martini ära põletanud oli visanud pangest bensiini kauhti selga ja pistnud tikust tule külge!" pahvatas ta ühe hingetõmbega." Töö oli inimeste meeled vallutanud: "Tööjoove, tööhullus, milleta nad polnud harjunud elama. Seegi oli õnnetusele kaasa aidanud." Kogu Eesti põllumajandus oli kogutud kokku erinevatesse kolhoosidesse ja sovhoosidesse. Väikeseid põllumehi enam ei olnud. "Vanasti olid karjad väljas. Loomad elustasid maastikku. Nüüd on mõni suur kari ja siis on kilomeetrite viisi tühi. Lehmapidajad on peaaegu kadunud, vanakesed kukuvad eest ära. Noored loomi pidada ei taha, loom seob, ei pääse kuhugi." Kogu sovhoosielu käis nii, nagu käsud tulid. Käske tuli täita, norme tuli täita, hoolimata ilmast, maast, tööst. Seetõttu tuli ette, et pidi hakkama külmetunud maad kündma või külvama vilja maale, mis viljatu oli. "Ammu on ju teada, mis meil kasvab ja mis ei kasva, ei maksaks spetsialiste lollitada, kultuuride optimaalne vahekord on ajalooliselt välja kujunenud! Ma ju tean, mis neist maadest selle tehnika ja nende väetistega välja võib pigistada! See on täpselt teada." Sovhoosidesse määrati tööle palgatöölised, kes olid alles koolist tulnud ja ei teadnud elust veel midagi ega omanud mingit kohusetunnet sovhoosi suhtes. Asemele ei olnud kedagi võtta. "Mees rämedalt agrotehnikavõtteid rikkunud, masina ära lõhkunud - kaks prohmakat, ise kutsekooli haridusega mehhanisaator." Töölised olid teinekord noored ja neil pidi keegi silma peal hoidma, kuid peaagronoom ei jõudnud alati kõikjale. Seetõttu juhtusid õnnetused: lahtise mürgipaagiga lennuk, mis Johannese maja kohalt üle lendas, mürgitas taimed-loomad. "Kuprosaan ja metaoksoon. Annab lööbe, palaviku, oksendamise. Igaüks ei reageerigi. Lapsed reageerivad rohkem." *** "Sa tõbraste tõbras! Pani avatud paagiga üle talu. Ei siitsinud vahepeal kinni panna. Jälle hooletus ja hoolimatus!" Kõige eest aga vastutab Johannes, peaagronoom. "Kes seda küsib! ... Miks pole ohutustehnika allkirja võetud..." "Kas lenduril oli tööohutuse allkiri antud?" "Oli küll, aga süü tuleb minu kaela." Ülesanne: Mis on veidrat mõlema teose tegelikus elus? |
V. Luik "Varjuteater"Elu Roomas
Tüdrukute riik Itaallaste elust parema pildi saamiseks kuula ka Elisabet Reinsalu esituses romaani kolmandat peatükki "Tüdrukute riik" (05.05.2014, ERR). |