MATS TRAADI PROOSA
Mats Traadi proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas.
AJALUGU ja INIMENE
M. Traadi esikromaan on "Maastik õunapuu ja meiereikorstanaga" (1973), kujutab põllutööliste elu 1950. aastate algul.
Traadi üheks tähtteoseks peetakse romaani "Tants aurukatla ümber" (1971, 2. tr 1975). Filmistsenaariumist romaaniks kasvanud teose puhul on tegemist ühe põlvkonna looga, inimese ja maa suhtega. Traat näeb eestlasi talupojarahvana ja väärtustab tööd. Romaan koosneb viiest peatükist ehk tantsust, mille tegevusaeg on üksainus sügisene rehepeksupäev viiel järjestikusel kümnendil. Keskne sümbol on aurukatel, mille ümber alati midagi juhtub.
Romaan "Puud olid, puud olid hellad velled" ilmus Traadi sulest 1979. Teose tegevus toimub 19. sajandi Eesti külas. Peategelane Hinnu saab ootamatult talu peremeheks. Kuigi omanikustaatus on eestlase suurim unistus, ei pakuta lugejale peategelase elu rõõmsaid hetki ega lõbusaid suhteid. Eestlaste elu on kirjasõnas ikka pigem troostituna kujutatud ja ka Mats Traat oma meisterliku sulega pole erand.
AJALUGU ja INIMENE
M. Traadi esikromaan on "Maastik õunapuu ja meiereikorstanaga" (1973), kujutab põllutööliste elu 1950. aastate algul.
Traadi üheks tähtteoseks peetakse romaani "Tants aurukatla ümber" (1971, 2. tr 1975). Filmistsenaariumist romaaniks kasvanud teose puhul on tegemist ühe põlvkonna looga, inimese ja maa suhtega. Traat näeb eestlasi talupojarahvana ja väärtustab tööd. Romaan koosneb viiest peatükist ehk tantsust, mille tegevusaeg on üksainus sügisene rehepeksupäev viiel järjestikusel kümnendil. Keskne sümbol on aurukatel, mille ümber alati midagi juhtub.
Romaan "Puud olid, puud olid hellad velled" ilmus Traadi sulest 1979. Teose tegevus toimub 19. sajandi Eesti külas. Peategelane Hinnu saab ootamatult talu peremeheks. Kuigi omanikustaatus on eestlase suurim unistus, ei pakuta lugejale peategelase elu rõõmsaid hetki ega lõbusaid suhteid. Eestlaste elu on kirjasõnas ikka pigem troostituna kujutatud ja ka Mats Traat oma meisterliku sulega pole erand.
Traadi kirjanikukreedo - elule annab mõtte inimlikkus, kõige ebainimliku vastu tuleb võidelda - esineb romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982). Teoses põimub kaks ajatasandit: 1970ndad ja XIII sajand. Mõlemat aega seob tulevikuta oleku motiiv.
Romaan "Minge üles mägedele" I-III jagu (1987) kujutab Palanumäe talu venestuse perioodil, maarahva ainelist ja vaimset mäkkepürgimist ning IV-VI jagu (1994) vaatleb sündmusi 1905. aastast I maailmasõja ning revolutsioonideni, Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni.
"Peremees võtab naise" (1997) on romaani "Minge üles mägedele" järg. Raamat käsitleb 1919. aastat, Eesti Töörahva Kommuuni tegevust ja Vabadussõja aega.
Mats Traadi loomingust räägivad raadiosaates "Kirjanduse tähestik" Mart Ummelas ja Peeter Olesk.
Ülesanne:
Kuulake Vikerraadio saate "Kirjanduse tähestik" esimest kuut minutit ja leidke kolm erinevust M. Traadi ja J. Krossi ajalooliste kangelaste vahel.
Veel romaane M. Traadilt
INIMENE AJA SURVES
- "Pommeri aed" (romaan, 1973)
- "Inger" (romaan, 1975)
- "Türgi oad" (romaan, 1977)
- "Rippsild" (romaan, 1980)
- "Üksi rändan" (romaan, 1985)
- "Kodu on ilus" (romaan, 1994)
NOVELLIKOGUD
- "Koputa kollasele aknale" (1966)
- "Mänguveski" (1972)
- "Kartaago kiirrong" (1998)
- "Islandi suvi" (2003)
- "Sarviku armastus" (2007)
- "Kolm Solveigi" (2015)